Skip to content

2018. aasta tagasivaade ehk kuueksperimendid

Lugu sellest, kuidas 2017. aasta uusaastaks antud lubadused täidetud said.

Mulle meeldib püstitada eesmärke, kasutada to-do nimekirju, teha aastavahetusel plaane ning võtta aega, et hinnata tehtut ja vajadusel sättida kurssi ringi. Olen seda teinud juba päris mitu head aastat ning märganud, et asjad, mida sedasi planeerinud olen, kipuvad ka tehtuks saama. Lisaks kõigele muule, mida planeerinud pole ja jooksvalt lisanduvad.

2017. aasta eel istusin omakeskis pastakas näpus ning kalander süles ja mõtisklesin, mida siis seekordselt aastalt soovida. Selgus, et mu fookus ja unistused olid pärast lapse saamist võtnud mu enese jaokski uue huvitava kursi, mistõttu esitasin endale hoopis väljakutse – teha uuel aastal iga kuu midagi sellist, millest kasvaks välja positiivne uus harjumus või oskus. Optimistina mõtlesin, et kui raske see ikka olla saab. Ainult 12 asja, millest iga ühe tegemiseks on mul aega terve kuu jagu päevi. Lihtne! Pealegi olin panused pannud Maxwell Maltzi raamatule Psycho-Cybernetics, A New Way to Get More Living Out of Life, mis väidab, et uue harjumuse juurutamiseks kulub 21 päeva. Mul oli aga päevi ju ülegi veel!
Niisiis asusin kibekiiresti uusi põnevaid hobisid ja soovitud oskusi peas läbi käima. Alguses mõtlesin, et panen need asjad väga detailselt kirja, aga tsitaatidefänn minus ärkas ja tuletas meelde John Lennoni tarku sõnu “Elu on see, mis juhtub, kui sul on teised plaanid” ehk siis ei maksa plaane liiga jäigaks ajada, sest see on justkui omamoodi väljakutse Murphyle (vana hea sõber Murphy), kes need siis esimesel võimalusel põhja laseb. Mõtlesin, et olen kavalam.  Jagasin iga kuu peale idee, mille piires siis toimetan.
Mõeldud, tehtud! Kuud ja nende märksõnad jagunesid esialgse plaani järgi sedasi:
Jaanuar – poeskäiguvabakuu ehk optimeerin poes käimisele kuluvat aega, et seda kvaliteetsemalt kasutada.
Veebruar – sõbrakuu  otsin üles inimesed, kelle kiire elutempo tõttu unarusse olin jätnud.Märts – õmbluskuu ehk õmblen endale ja lapsele sünnipäevapeoks sarnased kleidid.Aprill – sünnipäevakuu ehk korraldan endale ja lapsele meeldejäävad ning läbimõeldud sünnipäevapeod.Mai – liikumiskuu ehk naasen jooksurajale ja spordi juurde.
Juuni – puhkusekuu ehk avastada Eestis ning välismaal tuntud ja tundmatuid kohti.
Juuli – pulmakuu ehk käime ära stiilsel pulmapeol.August – marjakuu ehk söön kuu aja jooksul enamus ajast hooajalist värsket sööki.
September – õppimiskuu ehk õpin mingi uue oskuse kas koolitusel või mõne kasuliku rakenduse abil.
Oktoober – kokkamiskuu ehk teen iga päev ise süüa.
November – lugemiskuu ehk loen võimalikult palju raamatuid.
Detsember – jõulukuu ehk sel aastal kinke ei tee, vaid panustan kõige olulisemale kingile ehk koos veedetud ajale.

Aasta hiljem ehk 2019. aasta 3. jaanuaril saan rõõmuga vaadata tagasi möödunud aastale ning hinnata, kuidas selline lähenemine toimis ning mis õnnestus ja mis mitte. Võtan selle sama järjestuse ette, mis ülal, aga nüüd koos tegelike asjade käiguga.

Jaanuar – poeskäiguvabakuu ehk optimeerin poes käimisele kuluvat aega, et seda kvaliteetajana kasutada. – See eesmärk sai tõesti täidetud, sest hakkasin poes käimise asemel kasutama erinevate poodide e-teenuseid. Lapsekäruga poes riiulite vahel tiirutamise asemel tegin kõik ostud ära nutitelefoniga mugavasti e-poes klikates ja kaup oli enamasti kohal juba järgmisel päeval või mõne tunni pärast. Hoidsin sellega kokku kõvasti aega, mida sain ülejäänud aasta jooksul oluliselt targemalt rakendada. Impulsiivostude tegemata jätmisest ülejäänud rahaga ka. 😀 Kardetud suhtlemisvaeguse asemel muutusid mu suhtlemised vastupidi palju kvaliteetsemaks. Kasutan kulleriga toidu kojutellimise teenust tänaseni ja hetkel olen jäänud freshgo tellimuste peale, sest nende kaubavalik ja taara tagastamissüsteem on mulle kõige sobivam.

Veebruar – sõbrakuu otsin üles inimesed, kelle kiire elutempo tõttu unarusse olin jätnud. – Veebruar oli kuu, mille täitumine õnnestus mu enda meelest vaid osaliselt, sest mõned inimesed, kelle oma “tagaotsitavate nimekirja” olin pannud, jäid siiski kinni püüdmata. Õnneks paranes see asi ülejäänud aasta jooksul, aga veebruaris mitte. Samas ei saa veebruari päris maha kanda, sest eelmise kuu mõjutusel õnnestus juurutada aga hoopis uus oskus – iga päev ise süüa teha värskest toorainest. Pean tunnistama, et ma pole enda kokkamisoskusi kunagi väga kõrgelt hinnanud, aga pärast veebruaris tehtud julgeid katsetusi tunnen end köögis juba üsna loomingulise ning vabana. Minu julged katsetused ei ole kindlasti gastronoomilised suurteosed, vaid pigem lihtsad ja palju köögivilju sisaldavad toidud, aga aja jooksul on ka pereliikmed neid roogi kiitma hakanud. 🙂

Märts – õmbluskuu ehk õmblen endale ja lapsele sünnipäevapeoks sarnased kleidid. – Märtsis jõudsin õmblemisele nii lähedale, et suutsin soetada meile mõlemale sobiva kanga ja kõik muu õmblemiseks vajaliku, kuid ideest kaugemale see kõik kahjuks ei jõudnud. Enda lohutamiseks saan öelda, et vähemalt sai kõvasti ettevalmistusi järgmise kuu eesmärgi täitmiseks ära tehtud.

Aprill – sünnipäevakuu ehk korraldan endale ja lapsele meeldejäävad ning läbimõeldud sünnipäevapeod. – See eesmärk sai valitud peamiselt seetõttu, et meie pesamuna sai üheaastaseks ja kuna minu ning tema sünnipäevade vahe on vaid 4 päeva, siis tundus passlik tähistada lapse aasta jagu maailmas olemist ja minu aasta jagu emaks olemist, pisut suuremalt. Tütre suur ja vahva  pidu sai peetud pere ja lähedaste sõprade ringis armsas mängutoas ning minu oma veelgi väiksemas sõbrannade seltskonnas savist tasse/vaase voolimas. Jäin mõlema peoga väga rahule ning loen selle eesmärgi enam kui täidetuks. 🙂

Mai – liikumiskuu ehk naasen jooksurajale ja spordi juurde. – Mu viimasest aktiivsest sportimisperioodist oli selleks ajaks juba tükk aega möödas, mistõttu toimus see naasmine rajale küll ainult tänu mu kaasspordisõbrale ja igapäevasele motiveerijale Tiinale. Kahekesi saime asjad sinnamaale, et osalesime mõlemad maijooksul ning sportisime kuni hooaja lõpuni nii regulaarselt kui see pere ja hobide kõrvalt võimalik on.

Juuni – puhkusekuu ehk avastada Eestis ja mujal uusi kohti. – Suvi oli sel aastal ilmaga ikka uskumatult lahke, mistõttu oli selle kuu täitmine võrdlemisi kerge. Juunis õnnestus sõbranna ja tema lapsega ära käia meie traditsioonilisel puhkusereisil, mille veetsime sel korral Tartus. Külastasime Elistvere loomaparki, V Spad ja Nukumuuseumi. Tartu rahulik tempo aitas argisemast linnatempost mõnusalt hoogu maha võtta ja juba kuu lõpus käisime pisema seltskonnaga ära aga Helsingi loomaaias. Lisaks sõbralikele puuriloomadele nägime üsna agressiivseid turistide võikusid varastavaid kajakaid. Üks neist napsas ka minu lõuna ja lendas sellega teiste kajakatega kakeldes minema. Jäätist süües olime juba valvsamad. Muus osas oli pisikesest loomaaiast hoolimata vaatamist omajagu, kuna ma polnud varem sealses loomaaias käinud. Eriti tore oli see, et sõitsime sinna sadamast trammi ning bussiga, aga tagasi laevale tulime paadiga ning edasi jala. Sedasi nägi Helsingit ka sellise nurga alt, mida tavaliselt ehk ei koge.

Juuli – pulmakuu ehk käime ära stiilsel pulmapeol. – Tore oli üle pika aja jälle pulma sattuda, kuna see pole just kogemus, mida väga tihti ette tuleks. Mõtled ehk, et miks selline asi nii suurt tähelepanu väärib, sest enamasti on pulm üsna traditsiooniline ja ettevalmistuste hulka, peale ümbriku soetamise ning kauni rõivastuse, väga midagi ei kuulu. Tihti on lood sedasi tõesti, aga mitte selles pulmas, sest see oli täiesti kosmiline pulm! Vahvad pulmalised olid otsustanud teha stiilipulma, mille teemaks oli kosmos ja loomulikult ei saanud me sinna lihtsalt pidulikus riietuses minna. Tuli välja mõelda kostüümid, mis omavahel ka kokku sobiksid. Arvestada tuli ka sellega, et kostüümiga pidi õhtuni vastu pidama aasta ja neljakuune tirts. Lõpuks said kostüümid valmis ning nii head, et pereisal õnnestus lausa pulmapeo parima kostüümi auhind saada. Pikem postitus kostüümide sünnist ilmub blogisse ka lähiajal. Seniks saate pilti vaadata ja pakkuda, kelleks me kehastunud olime. 😀

Kosmilised pulmakülalised

August – marjakuu ehk söön kuu aja jooksul enamus ajast hooajalist värsket sööki. – August on pärast nii ilusat suve ka marjade osas väga lahke, mistõttu polnud värske eestimaise toidu söömine eriline väljakutse. Küll aga üllatas august mind hoopis sellega, et sain kõvasti tegeleda oma tervise turgutamisega. Ristisin selle kuu hoopis tervisekuuks, kuna mul õnnestus pulmapeol korralik kõhuviirus külge noppida, nii et toibusin sellest kaks nädalat. Pärast toibumist tuli kohe ette võtta kaua aega planeeritud tarkusehamba eemaldus, mis polnud ka pelgalt hamba välja tõmbamine, vaid kirurgiline sekkumine. Õnneks pääsesin hullemaist, sest põletikku polnud, aga nädalane antibiootikumikuur ja kõhuviiruse laastetöö viisid kogu augustipalavuses igasuguse jaksu ära küll. Õnneks lõppes kõik hästi ja septembris taastusin sellest kõigest. Lisaboonusena vabanesin magusaisust. Nii veider kui see ka pole, aga magusaisu pole mul täseni taastunud, kuigi varem olin salajane, aga üsna suur küpsise, jäätise, koogi ja šokolaadisööja. Praeguseks on uued lemmikud hoopis magusad marjasmuutid, banaanijäätis ja avokaado-toorkakaokreem.

September – õppimiskuu ehk õpin mingi uue oskuse kas koolitusel või mõne kasuliku rakenduse abil. – Selle kuu eesmärgiks oli taaselustada vene keele õpingud, kuid nendeni ma lõpuks ei jõudnudki. Küll aga sai septembri algusega läbi 5 nädalat kestnud Kuldnõela algajate õmbluskursus, millel osalesin. Läksin sinna sõbranna utsitusel ja soovist õppida häid nippe, kuidas õmblemist paremini teha. Sealne aeg ja õppetükid on mind õmblemises väga palju edasi aidanud. Rääkimata kvaliteetajast, mida Tiinaga koos sai veedetud. Keda vähegi õmblemine võhiku või kogenuma õmbleja tasemel huvitab, siis soovitan kindlasti Margiti kursustel osaleda. Väga põhjalik ja abivalmis lektor. Septembris osalesin ka lapsevanematele mõeldud rahumeelset vanemlust propageerivas webinaris, millest samuti mitmeid häid nõuandeid välja noppisin.

Oktoober – kokkamiskuu ehk teen iga päev ise süüa. – See eesmärk liikus sujuvalt veebruari peale, kuna toidu tellimisega kaasnev menüü planeerimine soodustas kokkamisoskuste vilumist olulisel määral. Küll aga oli oktoober loominguliselt väga viljakas kuu, sest siis sai vastu võetud otsus, et uuel aastal selle blogi ja Massaažilahvka lehega avalikuks minna. Rääkimata nokitsemistest, mis selle kuu sees tehtud sai. Kõik põnevamad seigad saavad kindlasti ka blogis kajastatud.

November – lugemiskuu ehk loen võimalikult palju raamatuid. – Pean tunnistama, et see eesmärk jagunes samuti sujuvalt kogu aasta peale laiali. Küll aga külastasin sel kuul üht vana lemmikkohta – raamatukogu, kuhu ma polnud paar aastat jõudnud. Minu jaoks on raamatukogudel alati olnud mingi eriline miljöö ja mõju, nii et saan sealt lisaks väärt kirjandusele ka väga positiivse laengu. Raamatute lugemise statistikat välja tuues õnnestus eelmisel aastal kokku lugeda 19 teost. Nende hulgas ka mõned lasteraamatud, kuid siiski edukas aasta! Eelmisel aastal otsustasin, et vanusega võiks ju raamatute hulk eksponentsiaalselt kasvada, nii et tegin endale väljakutse, et edaspidi loen aastas minimaalselt nii palju raamatuid, kui mul on vanust. Okei, okei, tegelikult mitte nii palju, vaid nii mitu tükki, mis on parasjagu jooksev aastaarv. Selleks pean järge ühe oma lemmik raamaturakenduse – goodreadsiga. Uueks aastaks on latt sätitud 19 peale, mille täitmisega olen juba otsa lahti teinud.

Detsember – jõulukuu ehk sel aastal kinke ei tee, vaid panustan kõige olulisemale kingile ehk koos veedetud ajale. – Olin seda eesmärki sättides enda meelest praktiline ja realistlik, aga läks ikka nagu alati ehk kinkide tegemisest ma loobuda ei suutnud. Küll aga saan enda kaitseks öelda, et olin kõik kingid välja mõelnud ja soetanud juba detsembri alguseks ning pakitud said need nädal enne pühi, mis jättis mulle mõnuga vaba ruumi, et lähenevaid pühi nautida. Seda enam, et esmakordselt võõrustasime oma pisikeses pesas mehe suguvõsa, keda koos kõigi peredega kokku oli 14 inimest. Sai korralikult söödud, joodud, jõuluvanale lauldud/esinetud ning saunas käidud. Kaks päeva hiljem sõitsime minu poolse suguvõsaga jõule pidama, kus sai samuti palju söödud, joodud, jõuluvanale esinetud ning lumememmegi ehitatud. Jõulutunnet süvendas korralikult isetehtud piparkoogitaigen ja lumised jõulud. Nendest jõuludest jääbki meelde just see õige jõulutunne ja parim kink, mis oli kallite inimestega koos aja veetmine. Tõelised jõulud!

Ja saigi aasta otsa. Endalegi üllatuseks õnnestus katsetatud meetod üsna hästi, sest enamus asju sai tehtud ja nii mõnigi hea harjumus omaks võetud. Järgmine samm on nüüd teha samasugune mõtteline plaan 2019. aasta kohta ja aasta pärast vaadata, mis õnnestus ja mis mitte.

Kuidas Sina oma uut aastat planeerid? Kas püstitad eesmärke või teed unistuste nimekirju või oled pigem vooluga kaasa mineja?

Please follow and like us:
error
fb-share-icon